Arhitektina soovisime esile tõsta koha ajaloolised kihistused ja neist tingitud ruumilised muutused. Siin on üheaegselt nähtaval ja tajutavad kolm ajastut: mõned uhked näited säilinud 30-ndate arhitektuurist (korporatsioon Ugala), sõjajärgsed vabaplaneeringulised hrušovkad (tänased smartovkad) ning kaasaeg.
Säiliv korsten kuulub endisele jõujaamale ja hilisemale savipotitehasele. Ehitusmaterjalina on palju kasutatud tellist, kord krohvi all ja kord mitte. Hrušovkade vahel aedu ja selgeid piire ei ole. Kasutavad (parkimis)hoovid algavad ja lõpevad tõlgendaja vaatenurgast lähtuvalt.
Meid inspireeris kohapeal juba varem esinenud ringigeomeetria ja korduvate ristkülikuliste rütmide dialoog. Sulatasime need rütmid kokku ja arendasime dialoogi edasi.
